Vitsaga või vitsata?

Lapsed jälgivad oma vanemaid juba sünnist saadik ning käituvad oma vanematega vägagi sarnaselt. Oma lastega koos olles on seda ehk raske märgata, kuid tasub meeles pidada, et laps võtab omaks kõik sinu harjumused ja käitumismustrid. Kui mitte kohe, siis mõni aeg hiljem. Nii on ka vanemate vägivaldse käitumisega. Last sõnaliselt või kehaliselt karistades õpetad talle, et oma tahtmise saamiseks tuleb kasutada vägivalda. Näiteks, kui sinu laps lööb, hammustab või vastu räägib, siis talle samamoodi vastamine jätab mulje, et tegelikult ongi selline suhtlusviis normaalne. Igal vanemal on võimalik valida, kas kasvatada oma last vitsaga või vitsata.

1. Ole oma lapsega siiras!

Oma paha tuju ära väljenda last lüües, sakutades ega karjudes. Kasuta mina-sõnumit, mis ütleb selgelt, kuidas SINA ennast tunned ja miks.

2. Arvesta lapse ealiste iseärasustega!

Lapsega tuleb olla kannatlik. Näita lapsele ise ette, millist käitumist temalt ootad. Karistuseks reeglite kehtestamine ei õpeta lapsele vastutuse võtmist, vaid laps allub hirmu tõttu.

3. Pühenda iga päev aega oma lapsega koos olemisele!

Sel ajal märka oma lapse vajadusi, kuula tema mõtteid, mängi temaga koos tema poolt pakutud mänge, ole lihtsalt tema juures.

4. Leia aega iseendale!

Püüa mõista oma tegelikke soove ja vajadusi, et jaksaksid olla lapse jaoks olemas. Kui sinu “tass” on täis, siis suudad last kasvatada ka vitsata.

5. Leia aega oma partneriga mõnusalt koos olla!

Kui vanemad on õnnelikud ja rahulolevad, on õnnelikud ka nende lapsed.