Avastuslikku õpet on nimetatud ka uurivaks õppeks (Progressive Inquiry). Õppetegevuse eesmärk on jõuda lapse jaoks uute teadmisteni neid iseseisvalt avastades. Enamasti on avastuslik õpe perioodilist laadi tegevus – leitud teadmise tõepärasust katsetatakse ja kohendatakse vastavalt tagasiside tulemustele korduvalt. Uurimusliku õppe tegevus on enamasti lineaarne ja ühekordne. Isegi kui protsessi käigus jõuti väära tulemuseni, on õppetöö olnud edukas, sest selle käigus tutvuti ja rakendati mingit töömeetodit.
Avastuslik õpe koosneb järgmistest üldistest etappidest:
1. probleemse situatsiooni esitlemine
2. probleemi tuvastamine ja sõnastamine
3. lahenduste pakkumine
4. lahenduste hindamine
5. täiendava info kogumine ja esitamine
6. probleemi täpsustamine
Avastusliku õppe suurim eelis on see, et ta õpetab lapsi probleeme sõnastama ja nende lahendamiseks teadmisi omandama (enese jaoks looma). Selle puuduseks võib pidada suurt ajakulu.
