Suhtlus lasteaia ja kodu vahel toimub läbi Eliisi. Palume kõikidel vanematel võtta ennast Eliisi kasutajaks või vajadusel taastada paroolid.

Soovitame seadetes siduda lasteaia teated ja sõnumid oma isikliku e-posti aadressiga.

Murede ja küsimuste korral palun pöörduge juhtkonna poole linnupesa@linnupesa.edu.ee.

Üheskoos saame hakkama, oleme mõistvad ja positiivsed.

Veebruaris enne sõbrapäeva toimus Pääsupoegade rühmas tore värvinädal. Värvid on toredad ja vahvad ning igal pool meie ümber – meie maailm on nii värviline.

Pääsupoegade rühmas käivad päris pisikesed sõimelapsed ning värvide meeles pidamine on mõnikord natuke keeruline ning mõned kipuvad vahest sassi minema. Otsustasime siis Pääsupoegade õpetajatega koos, et teeks ühe toreda värvinädala ning uurime ja vaatleme erinevaid värve ja kinnistame neid läbi toredate mängude ja tegevuste.

Värvideks valisime – esmaspäev- sinine, teisipäev- kollane, kolmapäev oli pildistamine ja seega
sai see päev mõnusalt vikekaarevärviline, neljapäev- roheline ja reede sõbrapäeva puhul uhkelt punane.

Lastel ja õpetajatel oli iga päev seljas vastavat värvi riided, vaatlesime pilte asjadest, mis seotud antud
värvidega, otsisime rühmast siniseid-kollaseid-rohelisi ja punaseid asju, värvisime ning mängisime mänguasjadega, mis seotud antud päeva värvidega. Maitsesime rohelist kurki, kollast banaani ja punast õuna. Sõbrapäeval meisterdasime punaseid südameid ja uhke küpsisetordi, mille kaunistasime punaste kaunistustega.

Tore ja vahva nädal oli ja ka värvid said palju rohkem selgeks.

Tegu on Linnupesa lasteaia kõige pisemate rühmaga, kus lapsed olid sügisel 1,5–2 aastat vanad. Algul oli kurvastamist palju – kes nuttis, et jäeti võõra tädiga, kes ei lubanud end üldsegi puutuda, piilus ainult kahtlustava näoga. Tasapisi aga toimus harjumine ja omaksvõtt.

Nüüd on päevakava täpselt paigas. Kui õpetaja abi toob söögipoti, siis tuleb ruttu minna käsi pesema (kas varrukad on siis tõesti vaja üles tõmmata?), põll ette (igaühel oma, proovigu keegi ainult võõrast põlle võtta) ja sööma. Hoolimata sellest, kas peale sööki on vaja suu ümbrus puhtaks pesta või mitte, pesema minnakse ikkagi. Natukene mängimist ja algabki meeleolukas hommikuring. Õpetaja peab kõrinad ka andma, sest nendega tuleb ju laulda, tõsta üles, peita ära, näidata, kus on varvas, põlv, käsi, pea jne. Hästi tore vaheldus on kunsti teha, värvi ja liimi satub küll igale poole, peaasi, et lõbus on! Kaks korda nädalas on meil muusikatund ja liikumine. Kui algul lapsed nutsid või lihtslt vaatasid, siis nüüd tehakse kõiki mänge ja harjutusi kaasa. Lauldakse, kõristatakse, lüüakse trummi, joostakse ja seistakse (kui muusikat pole). Liikumises saab veel pikast torust läbi ronida. Küll see on äge!

Nüüd jälle mängime ja siis õue. Kes paneb ise kõik riided selga (neid on väga vähe), kes võtab ise sandaalid ära (varbad tuleb esimesena sandaalist välja saada). Alates jaanuarist käime õues „nööriga“. Halb oli see, et kinnastega oli nöörist kinni hoidmine paha, kuid panime käed lihtsalt aasast läbi. Ainult iga lapse kinnitamine oli raske, sest see aeg, kui ühte panid kinni, põgenesid ülejäänud. Õnneks mitte väga kaugele!

Õuest tuppa tulek – ükskõik, mis kella ajal see toimub, lapsed teavad, et riided seljast, sandaalid jalga, kohe käsi pesema ja põll ette. Kui oleme varem tuppa tulnud, näiteks vihma tõttu, siis ei õnnestu lastele kuidagi seletada, et peseme käed ja siis mängime natukene. Kohe tekkis lapse peas küsimus, aga põll? Olgu, saime lõpuks söödud, pissitud, kuivad mähud, tuduriided, läheme voodisse – aga joogipudel (lutt, kaisukas)? Kui kõik on kätte antud, siis unemuusika mängima ja magama. Mõni uinub kohe, teisel sõltub magama panijast (ühega tehakse nalja, kuid teisega jäädakse magama). 

Õhtune aeg läheb väga ruttu. Voodist välja, pissile, mänguriided selga, pesema, sööma ja juba tullaksegi järele. Aga kui ei ole emme või issi peale sööki kohe ootamas, siis on jama. Ta on ju kogu aeg tulnud! Kokkuvõtteks võib öelda, et lapsed on imelised. Igaüks kindla iseloomuga ja täiesti erinev.

Sirtsude õpetajad Lii ja Monika

Eestimaa sünnipäeva tähistasime lasteaia saalis piduliku vastuvõtuga, kus osalesid koolieelikute rühmad. Heerold hüüdis välja kõikide vastuvõtule tulijate nimed, väikesed ja suured külalised kätlesid lasteaia direktori-, õppealajuhataja- ja majandusjuhatajaga ja soovisid: “Head vabariigi aastapäeva!”. Kuulasime direktori aastapäevakõnet ja tervitasime külalisi Kaitseliidust.

Kõik koos laulsime Eesti vabariigi hümni ja meie lasteaia laulu, sünnipäevakingituseks 102. aastasele Eestimaale esitasime laule Eestimaast.

Pärast pisikest kontserti vaatasime kinolinalt Eestimaa tähtsaid inimesi, kauneid paiku ning sõime maitsvaid suupisteid. 

Ametliku vastuvõtu ning hoogsate tantsupoognate lõppedes toimus lasteaia õuealal kaitseliitlaste juhtimisel pidulik paraad.

Kui direktor oli paraadi vastu võtnud,  püstitasid lapsed koos kaitseliitlastega suurt telki, proovisid pähe raskeid kiivreid, selga sõdurivesti ja telkmantlit. Nii poisid kui tüdrukud said uhkes militaarvarustuses maskeerimisvõrgu taustal tunda end kohe päris sõdurina. Liivakastis, turvalisel märja liivaga alal, proovisid lapsed tulerauaga paberit süüdata – sädemeid lendas nii tuleraualt kui uudishimulike laste silmadest.

Palju õnne, meie Eesti!

Muusikaõpetaja Anu

Pöialpoiste rühm on uues olukorras, kus peredega tuleb suhelda distantsilt. Jagame humoorikat seika sellest, kuidas õpetaja sünnipäeva puhul lapsele õnnitlusi edastas:

Ühel tüdrukul oli sünnipäev ja muidugi pikalt ettemõtlemata helistasin emale. Küsisin viisakalt kas laps on kodus ja telefon pandi kõlarile – laulsin oma laulu ära aga kostus ainult vaikus. Ema vaid naeris, et laps puges diivani alla peitu. Vot juhtub nii, liigne agarus on…

Nädal hiljem oli taas ühel lapsel sünnipäev. Seekord olin targem ja saatsin sõnumi ilusate õnnesoovidega. Seekord sain vastu südantsoojendava pisikese lamba. Emal oli hea meel, et lõpuks sai ka õpetajale pildi saata, kuna kodused koolilapsed saadavad igapäev õpetajale midagi.
Püsige kodus ja ootame teid lasteaeda tagasi!

Pöialpoiste õpetaja Raili

Kukulindude rühmas toimub sellest aastast igakuine raamatupäev. Vastavalt nädala teemale võtavad sellel päeval lapsed kaasa raamatuid. Iga laps saab võimaluse oma raamatust rääkida ja seejärel koos sõpradega uurida. Päev on muidugi täis lugemist ja avastamisrõõmu ning rõõm on märgata laste suurenenud huvi raamatute vastu.

Lumi,lumi,lumi! 26. veebruari hommikul ei uskunud keegi,ei väikesed ega suured Linnupojad, kui nägid sadamas lund. Selle aasta talv oli siiani lasknud taevaluukidest sadada ainult vihma. Kui alles eelmisel päeval toimus õuealal Eesti Vabariigi sünnipäeva üritus, kus külas olid kaitseliitlased ja kodutütred, kellega koos sai marsisammul marsitud, telki üles pandud ja proovitud lõkke tegemisega välitingimustes hakkama saada, siis päev hiljem …lumi, lumi, lumi!

Lumi vallutas meie kõigi meeled! Õnneks sadas mitu päeva järjest ja lastel olid käed-jalad tööd täis. Läks pallide veeretamiseks ja kindluse rajamiseks. Ja loomulikult erisuurustes lumememmede tegemiseks. Ka kelgud olid kohe platsis, et tagantjärele üks vastlaliug lasta. Valget lumevaipa oli maas ainult viis päeva.

Tekst: Linnupoegade õpetaja Elle, foto õpetaja Katrin

Veebruaris tähistas Mesilinnu rühm sõbrapäeva. Selle päeva puhuks palusime vanematel koos lastega valmistada sõbrale kaardi. Lapsevanemad olid loovad ning kaardid tulid välja väga toredad. Küpsetasime lastega muffineid ning tantsisime sõbrapäevatantse. Meie 2-3-aastased tundsid sellest päevast rõõmu ja põnevust!

Mesilinnu õpetaja Sirle

Selleks aastaks talvetaat meile pehmet lumevaipa ei saatnud. Jäid ära planeeritud suusatunnid ja ka vastlapäeval kattis maad rohuvaip.

Vastlapäeva aga tähistasime ikkagi. Tegime seda rühmade kaupa liikumistegevuse ajal. Liugu lasime võimlemispingil mis oli asetatud kaldesse redeli peale. Väiksemaid lapsi õpetajad toetasid ja abistasid, suuremad toimetasid juba julgemalt. Viskasime täpsust märklauale. Suuremad lapsed proovisid tandemsuuskadel suusatada ja muidugi käis tralli juurde korralik lumesõda vatiinist lumepallidega.

Liikumisjuht Ingrid

Pesamunade rühma meeskond käis sügisel toredal koolitusel “Kiusamisest Vabaks sõimerühmadele” (0-3 aastased lapsed). Meie rühm on lasteaias esimene kes on hakanud kasutama programmi “Kiusamisest Vabaks sõimerühmadele”.

Koolituselt saime kaasa kohvri, kus olid sees erinevad materjalid lastega tegelemiseks. Kohvris olid emotsioonide kaardid, tegevuskaardid erinevatest situatsioonidest, cd plaat, lauluvihik, massaaži õpetused ja loomulikult armsad lillad karud lastele ja üks suurem karu õpetajatele.

Oluline on juba varakult hakata mänguliselt rääkima lastele õigest ja valest käitumisest. Lillade karudega saab läbi mängida erinevaid situatsioone, mis lasteaias igapäevaselt tekivad. Väikestel lastel läheb aega lasteaiaga harjumiseks ja väga hästi aitavad neid toredad lillad karud, kes on nende sõbrad lasteaias ja kellele saab igal ajal teha kalli ning võtta lohutuseks kaissu. Meie rühma lapsed väga naudivad karudega tegutsemist ja ka vabal ajal võetakse neid tihti mängudesse.