Pöialpoiste rühm on uues olukorras, kus peredega tuleb suhelda distantsilt. Jagame humoorikat seika sellest, kuidas õpetaja sünnipäeva puhul lapsele õnnitlusi edastas:

Ühel tüdrukul oli sünnipäev ja muidugi pikalt ettemõtlemata helistasin emale. Küsisin viisakalt kas laps on kodus ja telefon pandi kõlarile – laulsin oma laulu ära aga kostus ainult vaikus. Ema vaid naeris, et laps puges diivani alla peitu. Vot juhtub nii, liigne agarus on…

Nädal hiljem oli taas ühel lapsel sünnipäev. Seekord olin targem ja saatsin sõnumi ilusate õnnesoovidega. Seekord sain vastu südantsoojendava pisikese lamba. Emal oli hea meel, et lõpuks sai ka õpetajale pildi saata, kuna kodused koolilapsed saadavad igapäev õpetajale midagi.
Püsige kodus ja ootame teid lasteaeda tagasi!

Pöialpoiste õpetaja Raili

Kukulindude rühmas toimub sellest aastast igakuine raamatupäev. Vastavalt nädala teemale võtavad sellel päeval lapsed kaasa raamatuid. Iga laps saab võimaluse oma raamatust rääkida ja seejärel koos sõpradega uurida. Päev on muidugi täis lugemist ja avastamisrõõmu ning rõõm on märgata laste suurenenud huvi raamatute vastu.

Lumi,lumi,lumi! 26. veebruari hommikul ei uskunud keegi,ei väikesed ega suured Linnupojad, kui nägid sadamas lund. Selle aasta talv oli siiani lasknud taevaluukidest sadada ainult vihma. Kui alles eelmisel päeval toimus õuealal Eesti Vabariigi sünnipäeva üritus, kus külas olid kaitseliitlased ja kodutütred, kellega koos sai marsisammul marsitud, telki üles pandud ja proovitud lõkke tegemisega välitingimustes hakkama saada, siis päev hiljem …lumi, lumi, lumi!

Lumi vallutas meie kõigi meeled! Õnneks sadas mitu päeva järjest ja lastel olid käed-jalad tööd täis. Läks pallide veeretamiseks ja kindluse rajamiseks. Ja loomulikult erisuurustes lumememmede tegemiseks. Ka kelgud olid kohe platsis, et tagantjärele üks vastlaliug lasta. Valget lumevaipa oli maas ainult viis päeva.

Tekst: Linnupoegade õpetaja Elle, foto õpetaja Katrin

Veebruaris tähistas Mesilinnu rühm sõbrapäeva. Selle päeva puhuks palusime vanematel koos lastega valmistada sõbrale kaardi. Lapsevanemad olid loovad ning kaardid tulid välja väga toredad. Küpsetasime lastega muffineid ning tantsisime sõbrapäevatantse. Meie 2-3-aastased tundsid sellest päevast rõõmu ja põnevust!

Mesilinnu õpetaja Sirle

Selleks aastaks talvetaat meile pehmet lumevaipa ei saatnud. Jäid ära planeeritud suusatunnid ja ka vastlapäeval kattis maad rohuvaip.

Vastlapäeva aga tähistasime ikkagi. Tegime seda rühmade kaupa liikumistegevuse ajal. Liugu lasime võimlemispingil mis oli asetatud kaldesse redeli peale. Väiksemaid lapsi õpetajad toetasid ja abistasid, suuremad toimetasid juba julgemalt. Viskasime täpsust märklauale. Suuremad lapsed proovisid tandemsuuskadel suusatada ja muidugi käis tralli juurde korralik lumesõda vatiinist lumepallidega.

Liikumisjuht Ingrid

Pesamunade rühma meeskond käis sügisel toredal koolitusel “Kiusamisest Vabaks sõimerühmadele” (0-3 aastased lapsed). Meie rühm on lasteaias esimene kes on hakanud kasutama programmi “Kiusamisest Vabaks sõimerühmadele”.

Koolituselt saime kaasa kohvri, kus olid sees erinevad materjalid lastega tegelemiseks. Kohvris olid emotsioonide kaardid, tegevuskaardid erinevatest situatsioonidest, cd plaat, lauluvihik, massaaži õpetused ja loomulikult armsad lillad karud lastele ja üks suurem karu õpetajatele.

Oluline on juba varakult hakata mänguliselt rääkima lastele õigest ja valest käitumisest. Lillade karudega saab läbi mängida erinevaid situatsioone, mis lasteaias igapäevaselt tekivad. Väikestel lastel läheb aega lasteaiaga harjumiseks ja väga hästi aitavad neid toredad lillad karud, kes on nende sõbrad lasteaias ja kellele saab igal ajal teha kalli ning võtta lohutuseks kaissu. Meie rühma lapsed väga naudivad karudega tegutsemist ja ka vabal ajal võetakse neid tihti mängudesse.

Ühel novembri õhtupoolikul kutsusid Laululinnud oma kallid isad rühma. Koos valmistati hamburgereid.

Kui kõhud täis, algas väikene katseteshow. Iga isa oli ettevalmistanud toreda eksperimendi või teaduskatse, mida kõigile tutvustada. Osad katsed olid päris ohtlikud ja neid tuli jälgida eemalt, kuid mõnda said lapsed ise proovida ning katsete tulemused valmistasid rõõmu ka mitmel järgneval päeval. See oli üks tõeliselt tore õhtu!

Linnupesa lasteaia õuealal on üks ütlemata vahva püsielanik: jänes! Ühel päeval märksid Linnupojad ka jälgi lumel ning õnnestus loom fotodele jäädvustada. Meie lasteaial on suur hoov, kus jänes leiab omale päeval tavaliselt kohti, kus varjuda, kui lapsed on õues. Ometi oleme näinud igal aastaajal. Selline elurikkus teeb igal juhul suurt rõõmu!

Käesoleval õppeaastal valmis jänesele mõeldes õue väike majake, kuhu oleme pannud kuiva heina. Kuigi sellisel soojal ja lumeta talvel jänes toiduotsinguil hätta ei jää, siis lumerohketel talvedel aitab lisatoidu olemasolu hoida teda turvaliselt õuealal, sest tal ei ole tarvis toiduotsingutel suunduda näiteks autoteele. Jänese majakülastuse kohta tõendeid (pabulaid) pole, kuid viimatised andmed kinnitavad, et musträstaste pesamaterjalina on jänku hein hetkel väga kuum, nad on hetkel seal igati töökalt toimetamas :)

Fotod jänesest: Linnupoegade õpetaja Katrin

Teatavasti on märts teatrikuu ja sellega seoses planeerisime igale märtsikuu nädalale ühe muinasjutu lavastusmängu.

Kõige õnnestunumaks osutus “Punamütsike”. Piltide abiga sai selgeks muinasjutu sisu. Et tegevus oleks lõbusam, meisterdasime juurde pulga- ja näpunukud ja õppisime selgeks laulu “Punamütsike”.

Nädala teises pooles võtsime mängu juurde ka rekvisiidid. Väga eriliseks elamuseks kujunes õpetajate valmis otsitud rekvisiitide vaatamine-arutlemine: mida ja kes neid tegelastest vajab? Jagasime ühiselt rollid ning seadsime üles “lava”, kus rühmaruumis mingi tegevus toimub.

Ja emotsionaalne mäng võis alata! Mängitud sai mitmeid ja mitmeid kordi, vahetades laste soovil rolle. Mäng jätkus õues ja kodudeski!

Naerulindude õpetaja Maris

Jaanuaris ja veebruaris lugesime lastele A. Perviku raamatut „Kunksmoor“ ja lastele meeldis see väga. Otsustasime, et peame moori endale rühma külla kutsuma.  Moor saabuski kohale õhupalliga ja suure kotiga. Koti sees oli tal ravimtaimed tee ja aurude tegemiseks.

Lapsed said valida millist auru Kunksmoor teeb. Mõned lapsed tahtsid auru ilusate unenägude jaoks, mõned jälle auru õues pilvede hajutamiseks. Lõpuks otsustati ühiselt teha lustimise auru ja see mõjus kohe. Jalad hakkasid iseenesest kepslema sutsi-satsi taktis. Kui tantsud tantsitud tegi moor koos lastega rahustavat teed. See koosnes õunakoortest, vaarika vartest, mustasõstra lehtedest, mündist ning pihlakamarjadest. See oli hea tee. Eriti maitsev koos meega.

Lapsed said ka Kunksmoorile küsimusi esitada. Mõned küsimused ja vastused näiteks:

• Miks sul nii lühike nina on? Kunksmoor: ma arvasin, et te hakkate mind kartma ja sellepärast tegin kodus nina lühendamise auru. Ärge muretsege, kui saarele tagasi lähen kasvab nina jälle pikemaks.

• Miks su maja puu otsas on? Kunksmoor: Kõrgelt paistab kaugemale ja kohe on näha merehädalisi keda peab päästma.

• Miks sul praegu lühikesed juuksed on? Kunksmoor: Palliga lennates puhub alati suur tuul ja siis pikad juuksed on kogu aeg näo ees ja ma võin õigest kohast mööda lennata. Sellepärast kapten Trumm mu juuksed ära lõikaski, et ma kindla peale teie juurde kohale jõuaks.

Kunksmoori seltsis möödus hommik kiiresti ja lõbusalt. Juba järgmisel päeval ootas ees veel üks laste lemmiktegevus – viktoriin „Kunksmoori“ raamatu ainetel.

Leptariinude õpetaja Esta