Helkuripuu avamine koos Lõvi Leoga 28.10.19
Talveajale üleminekuga algab aasta kõige pimedam aeg. Just nüüd on väga oluline uuesti meelde tuletada, et kõikidel inimestel on kohustuslik kanda helkurit – see on kõige lihtsam ja odavam elupäästja!
Linnupesas on mitu aastat olnud õue peal helkuripuu ja ei ole ka see aasta teistsugune. Helkuriteemalisele üritusele tuli laste rõõmuks kohale Lõvi Leo, keda saatis noorsoopolitseinik Siiri. Lapsed kogunesid õue staadionile ning koos korrati üle, miks on helkur vajalik ja kuhu see peaks olema kinnitatud, et temast ka kasu oleks. Paljude laste riietele on helkurid juba külge õmmeldud ja seega on nad liikluses kenasti nähtavad. Küll aga on vaja üle vaadata üle emmede ja isside õueriided, sest ka nende turvalisus on ütlemata oluline. Kui need tähtsad punktid olid meelde tuletatud, oli Lõvi Leo nõus koos lastega tantsu lööma!
Kui jutud räägitud ja tantsud tantsitud, oli aeg helkurid puu külge kinnitada. Iga rühm otsis õuealalt üles kotikese helkuritega ning nii need puud ehitud saidki. Tähtis on aga teada, et mitte puud ei vaja helkureid, vaid ikka inimesed! Seega – kui sul on helkur kadunud või koju jäänud, siis võta julgelt oksa küljest üks meelepärane helkur ja kinnita riietele. Ja ikka paremale poole, 50-80cm kõrgusele maapinnast, sest just sealt näeb seda autotulede valguses kõige paremini :)
Lapsed said koos Lõvi Leoga pilti teha ning koolieelikutele avanes ka eksklusiivne võimalus istuda sisse politseiautosse ning kuulata, kui kõvasti kõlab sireen.
Aitäh Politsei- ja Piirivalveameti Mustamäe-Kristiine piirkonnagrupile, kellega koostöös Lõvi Leo Linnupesasse jõudis!
Õpetajate projektikohtumine Iirimaal 16.-20.10.2019
Käesoleval õppeaastal sai alguse Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt “Full STEAM Ahead”. Lisaks meie lasteaiale osaleb selles veel 5 lasteaeda/kooli üle Euroopa – Iirimaalt, Norrast, Lätist, Hispaaniast ja Leedust. Käivitatav projekt keskendub STEAM hariduse edendamisele osalevates asutustes. Projektikohtumistel välisriikides saavad õpetajad tundma õppida teiste riikide haridussüsteeme, jagada parimaid praktikaid ja kogemusi ning osaleda koolitustel. Loe edasi …
Projekt „5 meelt +1” Päiksekiire rühmas ja esimene väljasõit selle raames
Endla Lasteaias töötav Jhonatann kirjutas mulle selle aasta veebruaris ning kirjeldas projekti, mida ta tol hetkel kirjutas. Asi tundus põnev ja ajastus ideaalne. Tuli vaid loota, et komisjonile projekt meeldib. Nii see õnneks läkski ning maikuus oli selge, et sügisel alustame projektiga. Ettevalmistused alagasid varem. Saime Päikesejänku ja Endla lasteaia osapooltega kokku, panime plaani paika ja jäime sügist ootama. Plaan oli, et lapsed tutvuvad projekti käigus ühe teemaga süvitsi, õpivad uusi asju, käivad teemaga haakuvatel väljasõitudel ning lõpuks teevad ka ühe teleuudise.
Käes on sügis ja meie jõudsime tagasi oma esimeselt väljasõidult. Esimeselt just seepärast, et Noorteagentuurile (komisjon, kes jagab Soldaarsuskorpuse projekti raames Eestis Euroopa raha) meeldis meie projekt väga ja nad olid seda nõus pikendama ja rahastust juurde lisama.
Kus me siis käisime? Reede (11.10) hommikul startisime Kadaka teel asuvasse Liikluskeskusesse. Nagu nüüd juba aru võite saada on meie teemaks liiklus. Otsustasin liikluse kasuks, sest koolieelikutel on väga oluline mõista, mis rollis nemad liikluses on ning kuidas meie linnaliikluses turvaliselt hakkama saada. Kooli minnes peavad lapsed ühe hetkega suureks saama, vastutuse võtma ja lisaks paljudele teistele asjadele ka üksi liiklusesse sukelduma. Liiklus lihtsalt on teema, millel pikemalt peatuda.
Teoorias on meie lapsed väga tublid ning ka grupis liikudes näen, et enamus lastest on hoolsad liiklejad. Minu eesmärgiks on see teema lasteni tuua nii põhjalikult, et kooli minnes meie lapsed teistele eeskujuks oleksid.
Enne liikluskeskusesse minekut panime lastega mõistekaardile kirja, mida me juba liikluse kohta teame. Väljasõidul palju uut infot ei saanud, aga kinnistasime hoogsalt juba tuntud teadmisi. Esmalt alustasime teooriatunniga ning pärast seda sõitsime liikluslinnakus tund aega ringi. Liiklemine linnakus oli väga sujuv ning paljud lapsed võtsid jalakäija rolli. Vaatlesin kogu tegevust kõrvalt ja tundsin end päris hästi. Meie lapsed oskavad ka väljaspool lasteaeda end korralikult üleval pidada ning lõpuni viisakaks jääda. Minu mõtteid kinnitas ka Jhonatann, kes kiitis meie lapsi ja nende käitumist.
Täname Jhonatanni, Euroopa Solidaarsuskorpust ja Liikluskeskust.
Päiksekiire õpetaja Liis
Õuepaviljoni avamine 7.10.19
Kõikide Linnupesaliste rõõmuks on kätte jõudnud päev, mil saime kuulutada pidulikult avatuks uhiuue õuepaviljoni! Oleme seda päeva päris pikalt oodanud. Paviljoni ehitus sai teoks tänu heategevuslike kohvikute korraldamisele. Suur tänu kõikidele lapsevanematele panuse eest kohviku töösse küpsetiste valmistamise ja nende ostmise näol. Nüüd on meil olemas koht, kuhu vihmasabina eest peitu minna, toredaid mänge mängida ja vahvaid õuesõppetegevusi teha.
Paviljoni avamisele kogunes kogu lasteaed, igast rühmast oli üks esindaja abiks lintide eemaldamisel. Seejärel selgus, et kogu lasteaia lapsed mahuvad katuse alla ühekorraga kenasti ära. Nagu linnukesed pesas!
Õpetaja, sinu headus on rohkem väärt, kui kõik su teadus!
Õpetajate päeva puhul said Linnupesa armsad õpetajad ja abid lõuna ajal K.V Dance treener Kaspari juhendamisel õppida sambat. Peale tantsutundi kosutati end kohvi ja koogiga. Seekord oli valikus juhtkonna poolt küpsetatud õunakoogid ning lisaks Kristiine linnaosa valitsuse poolt õpetajate päeva puhuks toodud tort.
Hea meel oli sel õpetajate päeval üle anda õnnitlused tööjuubelite puhul – õpetaja Maris Aleksejevil täitus 10 aastat ja õpetaja Meedi Kiuril 20 tööaastat Linnupesa lasteaias!
Päiksekiire rühm Saula siniallikatel 3.10.19
Neljapäeval, 4. oktoobril, startisid Päikesekiired Saula siniallikate juurde, et kaasa lüüa loodusprogrammis “Salasilmad võlumetsas”.
Meile sattus väga äge bussijuht, kes kohe bussi sisenedes tuju rõõmsaks tegi. Tervitas meid uhkelt ja kõik poisid said ka tugeva käepigistuse. Kui bussis istekoht valitud ja turvavöö peal võis sõit alata. Koheselt kerkis üles ka küsimus: “millal süüa võib?” See on vist bussi istumisega kaasnev nähtus sest me tõusime pool tundi tagasi hommikusöögilauast ja see ei olnud enam kellelgi meeles. Buss vuras Siniallikate poole ja meie selle sees.
Allikateni viiva matkaraja alguses asuvas parklas kohtusime retkejuht Helenit. Taaskord tõdesime, et inimesed, kes armastavad oma tööd, on säravad. Heleni juhtimisel saime teada, et metsas on kolm tähtsat reeglit- karjudes ei kuule loodushääli; kõik, mis me metsa viime, tuleb ka tagasi tuua ja metsast midagi kaasa ei murra.
Selgeks sai ka see, et räägib see, kelle käes on metsamikrofon. Metsamikrofon, küsite te hämmeldunud silmil. Kohe selgitan! Metsamikrofon on maha kukkunud puuront, millel on võluvõimed. Tema annab loa rääkida. Kellel on metsamikrofon, see saab rääkida. Teised austavad seda ja on vaikselt ning kuulavad. Uskuge või mitte, aga selle mikrofoniga tekkis sarnane lavanärv, mis tavalist mikrofoni kasutades. Saime seda omal nahal tunda.
Programm kestis kaks tundi ja selle jooksul me matkasime, tegime mägironimist Eesti moodi, leidsime üles kolm erivärvi allikat, mis kokku moodustasid trikoloori, mängisime, kuulasime loodust ja retkejuhti, käisime läbi võluväravate ja saime soovida ning saatsime oma muremõtted koos nukk Metsikuga metsa.
Sellest käigust jääb veel kindlasti meelde, et haldjad annavad heal meelel allikatest puhast joogivett, mis tervendab ja ravib, aga vastutasuks tuleb alati ka endal midagi loovutada, olgu selleks siis raha, vili või raskemal ajal juuksekarv.
Meie lapsed teevad nüüd vahet samblikul ning samblal. Kas teie teate, kuidas eristada sammalt samblikust? Ei tea? Tule Päikesekiirte rühma ja uuri järgi.
Täname KIKi, Loodusmaa retkejuhti ja Taisto bussijuhti! Oli vahva hommikupoolik.
Päiksekiire õpetaja Liis
Transpordi ja programmi maksumus kaeti Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetuse saanud projekti “Linnupesa lapsed loodushariduse programmi abil keskkonnateadlikuks” vahenditest.