29. jaanuaril tulid Päikesekiirte rühmale külla Sirtsude rühma lapsed koos õpetaja Hediga. Koos istusime hommikuringi, meie suurimasse, 35 last ühises ringis. Alustasime vaikuseminutiga ning see häälestas meid mõnusasse koostegemise meeleollu.

Kuulasime ja mõtlesime kaasa. Õpetaja Hedi uuris lastelt, mis on varjupaik ja kuidas loomad sinna satuvad. Kuidas ja kas saab omale varjupaigast looma võtta ning kuidas aidata neid loomi, keda endale võtta ei saa, aga aidata siiski tahaksid. Koos tulimegi mõttele, et võiksime koguda vajaminevaid asju ja siis koos lastega minna kodutute loomade varjupaika ja need neile kinkida.

Pärast hommikuringi jagunesid lapsed kolme gruppi: Esimene grupp tegutses Päikesekiirte rühmas ning siin toimetasid 9 Sirtsu last koos 9 Päikesekiirega. Sirtsud proovisid ära vastutusrikka õpetaja ameti ning võtsid juhtimise üle. Üks ühele õpetati Päikesekiirte lastele, kuidas saab teha kodutute koerte fotost ja infost vahva ning pilkupüüdev brožüür. Suur kummardus Sirtsude lastele, kes võtsid endale nii raske ülesande ja selle suurepäraselt ära tegid. Kõik Päikesekiire lapsed said tööga hakkama ja seda just tänu tublidele “õpetajatele”.

Teine grupp tegutses söögisaalis ning nemad värvisid vigurpilte numbrite järgi. Seda gruppi juhendasid vabatahtlik Maryna ja assistent Pirje. Lapsed pidid olema väga tähelepanelikud ja numbri talle vastavat värvi värvima. Kõik said ette antud ülesandga hästi hakkama.

Kolmas grupp tegutses Sirtsude rühmas Õpetaja Hedi juhendamisel. Seal said lapsed youtube’st vaadatud juhiste järgi samm-sammul koera joonistamist õppida.

Taaskord oli meil meeleolukas ja vahva päev ning tõdesime, et lapsed töötavad gruppides usinasti kaasa ning on omavahel väga vahvad ja abivalmid. Kindlasti teeme selliseid “projektpäevakesi” veel.

Lepatriinu rühmas lugesime Pipi raamatut unejutuks. Kui raamat läbi sai, tekkis meil mõte korraldada Pipi nädal. Kogu nädala vältel said lapsed, kes seda soovisid, raamatu tegelaste kostüümides olla. Meil oli kaks Pipit, üks härra Nilsson, mereröövel, öökull, Batman, mitu Tommit ja Annikat.

Terve nädala jooksul arutasime ja tegutsesime erinevate Pipit puudutavate tegevustega – alustades pannkookide küpsetamisest, Pipi-teemalisest viktoriinist kuni selle üle mõtisklemiseni, kas päris elus väike laps saaks sedasi üksi elada.

Kolmapäeval toimus tavapärane hommikuring. Parajasti kordasime tähti ja moodustasime tähtedest sõnu, kui kostus tugev kopsimine ukse peale. Ilma vastust ootamata tormas tuppa päris Pipi (õpetaja Katrin) oma punase koolikohvriga ja oli väga mures, et ega ta ometi hiljaks ei jäänud.

Vanaldane koolipreili (õpetaja Esta) ja lapsed õpetasid Pipile viisakat käitumist ja kutsusid ta koolitundi. Selgus, et Pipi ei tundnud tähti ega osanud veel lugeda. No temaga saime ikka palju nalja, näiteks arvas Pipi, et I täht on kriips, millel kärbsekaka peal ja arvutamise kohta kui palju on 2+2 vastas Pipi koolipreilile, et kui sa ise ei tea, siis ära arva, et mina sulle seda ütlema hakkan. Joonistamise tunnis Pipi joonistas oma hobust, kuid paberi peale mahtus ainult hobuse üks jalga ja Pipi jätkas joonistamist põrandal. Lapsed ütlesid, et nii teha ei tohi, kuid Pipi ütles et sellisele väikesele paberile tema hobune küll ära ei mahu.

Tundus, et Pipi oli kooli jaoks liiga noor. Pipi väsis ja hakkas nihelema ning oma kohvrit uurima ning näitas ka lastele, mis aadreid tal seal leidub. Üheskoos ostiti veel spunki, tantsiti polkat ja söödi ära üks väänikupill, mis aitab lastel alati lasteks jääda.

Pipiga koos oli meil lõbu laialt!

21. jaanuari hommikul sai Päikesekiire laps omale tähtsa ülesande – valmistada päike, millel on kalli käed. Kui kõik lapsed said oma soojad tunded kunsti valada võtsime ette teekonna Südamekese Lasteaeda, et tähistada “Kallistamise päeva”.

Startisime lasteaia juurest nr 23 bussiga ja Tondi peatuses jätkasime teekonda trammiga. See oli väga vahva kogemus mitmelegi meist – kes avas esimest korda nupust trammi uksi, kes polnud üldse trammiga sõitnud. Kui me bussiga saime sõita kaks peatust, siis trammiga vaid ühe, aga väga vahva oli ikkagi.

Pärast pisikest jalutuskäiku märkasimegi Südamekese lasteaeda. Meid tervitas muusikaõpetaja Meeli ning Lõvikutsikate rühm. Koos mängisime selliseid toredaid mänge nagu “Kallistamise mäng”, “Pime tedrelaskja”, “Pimesikk”, “Must ja valge”, “Tummade keel ehk mu mütsil on kolm nurka”, “Kallistamise kull”. Veetsime mõnusalt aega ning siit-sealt oli kuulda, et lapsed olid vaimustuses ning neile väga meeldis.

Pärast vahvat grupikallit suundusime taaskord koduteele. Püüdsime kinni retrotrammi ning saime taaskord ühe peatuse “kodu” poole sõita. Edasi jätkasime teekonda jalgsi, et saaks ära jäänud liikumise tunni asemel oma liikumise mõnusalt tehtud. Meie lapsed olid tagasi jõudes rõõmsad ning koos arvasime, et selliseid vahvaid kohtumisi võiks teinegi kord korraldada. Meie laste saatjateks oli peale Eve ja Liisi ja vabatahtlikud Anton ja Maryna, kes meie ühisest väljasõidust ka palju rõõmu tundsid.

Uue aasta avaüritusena tuli meie lasteaia suurematele lastele külla Laura Kiiroja. Laura on zoosemiootik, kellel on väga põhjalikud teadmised ja kogemused huntide kohta. Teadupärast on hunt Eesti rahvusloom ning seetõttu väärib erilist tähelepanu.

Lapsed teadsid juba enne, et hunt on kiskja, kes elab metsas. Loengu käigus said lapsed veel teada huntide eripäradest, hundipere kommetest, said katsuda hundi karva ja näha pealuu maketti. Laura rääkis lastele toredaid fakte – näiteks et hundid kardavad väga inimesi ning on peaaegu võimatu, et inimene metsas hunti võiks näha. Video vahendusel said lapsed näha pisikese hundikutsika esimest ulgumist.

Muidugi ei jäänud tõstatamata küsimus, kas hundid päriselt söövad vanaemasid (nagu Punamütsikeses) või kimbutavad metsas printsesse (nagu multifilmis Lumekuninganna ja igavene talv). Selgus, et päris elus nad seda iialgi ei tee.

Hundi kohta saab rohkem uurida rahvuslooma kodulehelt, kus on ka meie loengu kohta üles pandud uudislugu.

Väga hea meel on tõdeda, et alanud aastal võib Tallinna Loomaiast ronga puuri juuers leida alloleva sildi. Vabatahtlike annetustena kogusime kokku vajaliku summa, et katta ronga selleaastane söögikulu. Kindlasti innustab see meid ronga eluviisi ja tavasid põhjalikumalt tundma õppima. Oleme uhked vaderid!

Vastavalt Tallinna Haridusameti käskkirjale 19.12.2018 nr HA-4/95 on alates:

1. 01. jaanuarist 2019 koolieelsete munitsipaallasteasutuste vanemate poolt kaetava osa määra suuruseks ühe lapse kohta 65,88 eurot kuus.

2. 01. jaanuarist 2019 koolieelsete munitsipaallasteasutuste, kus lapsele on tagatud ujumisõppe võimalus, vanemate poolt kaetava osa määra suuruseks ühe lapse kohta 72,36 eurot kuus.

Detsembrikuu on lasteaias alati toimekas. Akendel põlevad advendiküünlad, kõikjal on üles riputatud jõulumeeleolu loovad kaunistused, saalidest on kosta laste jõululaule ja näha tantse, mida peo jaoks õpitakse.

Linnupesa jõuluootus algas ja lõppes sel aastal advendihommikutega. I advendil saime Linnupoegade rühma abil end jõulumeeleollu häälestada, kuulates jutukest jõuludest ning tuletades meelde mis see advent üldse on. Lisaks proovisime koos vabatahtlik Antoniga laulda saksa keeles ühe salmi tundud jõululaulust „Oh kuusepuu“.

II advendihommikul demonstreerisid vahvad päkapikud Anni ja Ele põnevaid teaduskatseid, mis kõigis palju elevust tekitasid. III advendil saime aga suud magusaks – Ukrainast pärit vabatahtlik Maryna koos õpetaja Liisiga tutvustasid natuke sealseid jõulukombeid ning iga laps sai valmistada traditsioonilist Ukraina magustoitu, mis koosnes riisist, seemnetest, pähklitest, rosinatest ja meest. Viimasel, IV advendihommikul esines juhtkond koos muusikaõpetaja Elega lühikese näidendiga. Ka päkapikud polnud lapsi unustanud ning tõid advendihommikutele alati natuke söödavat, millega lapsed rühmas pärast maiustada said.

Advendiaja sees toimus muidugi ka jõulupidude maraton, peetud sai 12 toredat, omanäolist ja meeldejäävat pidu. Nüüd on käes aeg veidi hinge tõmmata, et siis alustada uuel aastal uue hooga. Rahulikku jõuluaega ning head uut aastat!

Linnupesa lasteaed sai kutse osalemaks Eesti Haigekassa, Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu Ülikooli käivitatud projektis „3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste tervisliku seisukorra kaardistamine.“ Uuring viidi läbi üle kogu Eesti ning see annab tulevikus üldise pildi meie riigi laste hammaste seisukorrast.

Meie võtsime kutse vastu ning mitmed 3- ja 6-aastased lapsed said külastada hambaarsti kabinetti. Arstid näitasid neile tooli ja hambaarsti tööriistu. Seejärel vaatasid nad väga sõbralikult üle kõikide laste hambad. Tänuks said lapsed uue hambaharja ja kleepeka. Hiljem said rühmad omale ka toredad temaatilised raamatud.

Aitäh Hambaarstide Liidule kutse eest ning väga toredatele arstidele, kes lastega tegelesid!

Käesolevalaastal saab Linnupesa lasteaed 51-aastaseks. Selle tähistamiseks said kõik lasteaia lapsed hommikupoolikul osaleda vahval mängupeol.
Saalis võttis lapsivastu papagoi, kellega koos tantsiti ja mängiti. Seejärel sai iga laps värvidapildi linnukesest ning suuremad lapsed lõikasid selle ka ise välja. Väiksemaid aitasid õpetajad.
Sünnipäevapeolt ei puudunud ka kringel, mida lapsed said süüaoma rühma. Värvitud lindudest seadsime hiljem lasteaia galeriisse üles suurelinnuparve. Oleme kõik osa ühest suurest linnupesast, aga igaüks ikka pisut isemoodi.

Ühel hommikupoolikul külastasid Linnupesa õpetajad oma kolleege Rannamõisa lasteaias. Sättisime end kohale täitsa varakult, et näha nende iganädalast vahvat ettevõtmist, mille nimeks Rõõmu Reede. Sellel päeval avavad kõik rühmad oma uksed ning lapsed saavad ise valida, kuhu nad oma hommikupoolikut põnevalt ja kasulikult veetma lähevad.
Igas rühmas pakutakse erinevat tegevust, lisaks sai õues tegutseda puutööklassis ning osa võtta orienteerumismängust. Rannamõisa lasteaed osaleb samuti Rohelise kooli programmis, seega saime ka selles vallas mõtteid vahetada. Uudistasime lasteaias ja selle hoovialal ringi. Palju elevust tekitasid lasteaia territooriumil elavad kitsed. Väga vahva oli näha, kuidas lapsed elusloodusega niivõrd lähedalt kokku puutuda saavad.
Saime palju põnevaid ideid ning inspiratsiooni. Suur tänu lahke vastuvõtu eest!