Lepatriinu rühmas lugesime Pipi raamatut unejutuks. Kui raamat läbi sai, tekkis meil mõte korraldada Pipi nädal. Kogu nädala vältel said lapsed, kes seda soovisid, raamatu tegelaste kostüümides olla. Meil oli kaks Pipit, üks härra Nilsson, mereröövel, öökull, Batman, mitu Tommit ja Annikat.
Terve nädala jooksul arutasime ja tegutsesime erinevate Pipit puudutavate tegevustega – alustades pannkookide küpsetamisest, Pipi-teemalisest viktoriinist kuni selle üle mõtisklemiseni, kas päris elus väike laps saaks sedasi üksi elada.
Kolmapäeval toimus tavapärane hommikuring. Parajasti kordasime tähti ja moodustasime tähtedest sõnu, kui kostus tugev kopsimine ukse peale. Ilma vastust ootamata tormas tuppa päris Pipi (õpetaja Katrin) oma punase koolikohvriga ja oli väga mures, et ega ta ometi hiljaks ei jäänud.
Vanaldane koolipreili (õpetaja Esta) ja lapsed õpetasid Pipile viisakat käitumist ja kutsusid ta koolitundi. Selgus, et Pipi ei tundnud tähti ega osanud veel lugeda. No temaga saime ikka palju nalja, näiteks arvas Pipi, et I täht on kriips, millel kärbsekaka peal ja arvutamise kohta kui palju on 2+2 vastas Pipi koolipreilile, et kui sa ise ei tea, siis ära arva, et mina sulle seda ütlema hakkan. Joonistamise tunnis Pipi joonistas oma hobust, kuid paberi peale mahtus ainult hobuse üks jalga ja Pipi jätkas joonistamist põrandal. Lapsed ütlesid, et nii teha ei tohi, kuid Pipi ütles et sellisele väikesele paberile tema hobune küll ära ei mahu.
Tundus, et Pipi oli kooli jaoks liiga noor. Pipi väsis ja hakkas nihelema ning oma kohvrit uurima ning näitas ka lastele, mis aadreid tal seal leidub. Üheskoos ostiti veel spunki, tantsiti polkat ja söödi ära üks väänikupill, mis aitab lastel alati lasteks jääda.